Narva kolledži üliõpilastelt ja vilistlastelt tagasiside kogumise mehhanismid
Lisaks Tartu Ülikoolis läbiviidavatele üliõpilasküsitlustele korjab Narva kolledž ka ise oma tudengitelt tagasisidet. Järgnevalt on toodud õppeprotsessi arendamise ja pideva täiustamise seisukohast kõige olulisemad tagasiside saamise viisid.
Tagasiside üliõpilastelt:
ÕISi põhised küsitlused igal semestril kõigi õppeainete osas. Programmijuhid jälgivad oma programmi õppejõudude tulemusi, keskmisest nõrgemate tulemuste puhul arutatakse õppejõudude toetamise vajadust õppedirektori ja direktoriga ning seejärel õppejõuga;
Üliõpilasküsitlusi on Narva kolledži siseselt, omal initsiatiivil, läbi viidud alates aastast 2002. Kõige enam on küsitletud esimese kursuse üliõpilasi ja vilistlasi. Iga eriala lõikes on viimase seitsme aasta jooksul ka vähemalt korra korraldatud kõiki kursuseid hõlmavaid küsitlusi (välja arvatud 2009/2010 õppeaastal avatud uus rakenduskõrghariduse õppekava Ettevõtlus ja projektijuhtimine, kus on tagasisidet küsitud kursuse põhiselt), kuid seni on erinenud eri erialade küsitluste läbiviimise aeg ning ka küsimustikud on olnud veidi diferentseeritud. Erialade kaupa läbi viidavate küsitluste eest vastutavad programmijuhid. Nende ülesandeks on ka hilisem tulemuste analüüs. Tagasisidest võetud põhipunktid fikseeritakse ka õppekavade arendamise tegevuskavades.
Esimese ülekolledžilise küsitluse tarbeks koguti ankeete detsembris 2009, kokku vastas 268 üliõpilast (42% üliõpilastest). Kaasati kõik erialad ja kõik kursused, nii päevane õpe kui ka avatud ülikool. Tagasisideseminaril üliõpilastega otsustati, et kogu kolledži üliõpilaskonda haaravaid küsitlusi viiakse läbi üle aasta, kuid iga-aastaselt viiakse läbi esmakursuslaste küsitlus. Peale 2011.aasta esmakursuslaste küsitluse tulemuste analüüsi, otsustati muuta küsitluse formaati: esimese semestri üliõpilastel on alles lõppemas sisseelamisperiood ning neil on vajalikus ulatuses keeruline hinnata kolledži tegevust, seega toimub edaspidi esmakursuslaste küsitlemine õppeaasta, mitte kalendriaasta lõpus.
Põhjus, miks me jätkame oma esmakursuslaste küsitlustega, kuigi ülikool korraldab ka tsentraalselt uute tulijate küsitlemist, on see, et emaülikooli küsitlus uurib rohkem turunduslikke küsimusi (kust saadi infot, mis eesmärgiga õppima asuti) ning VÕTA kohta, samal ajal kui Narva kolledži eesmärk on küsitluste abil hinnata üliõpilaste sisseelamist, parandada õppeprotsessi ning täiustada esmakursuslastele pakutavat tuge ja nõustamist, et see rahuldaks nende vajadused.
Täiendavad tagasisidevormid:
Kolledžis on ka mitmel õppekaval katsetud kahte eraldi tagasisidevormi: kohaliku omavalituse korralduse (rakenduskõrgharidus) erialal viidi 2010. aasta tagasisideküsitlusele tuginedes läbi täiendav küsitlus koos fookusrühmaintervjuudega, mille põhjal koostati õppekava parenduskava. Noorsootöö erialal (rakenduskõrgharidus) viifi 2011 aasta alguses läbi üliõpilaste individuaalsed arenguvestlused (kokku 18 üliõpilasega I-IV kursuselt (27% kogu eriala üliõpilastest), valimis oli nii päevaõppe kui ka avatud ülikooli tudengeid). Hiljem on edasi mindud üliõpilaste arenguvestlustega, mille eesmärk on ühelt poolt saada tagasisidet kolledži tööle, teisalt aga motiveerida üliõpilasi õppekava õigeaegselt lõpetama.
Tagasiside vilistlastelt:
Kolledž jälgib oma lõpetajate tööhõivet lõpetamise järgsel sügisel ja seejärel kolme aasta pärast.
Vilistlaste ja tööandjate integreeritud tagasiside koondamine on eelmistel aastatel olnud ebajärjekindel, mille põhjuseks on asjaolu, et enamus lõpetajaid töötab piirkonnas ning osaleb kolledži täienduskoolitustel ning nõustamistel ja nende tagasiside on kättesaadav isiklikul suhtlemisel.
2010 aastal viis kolledž läbi mahuka pedagoogilise praktika uuringuga, kuhu kaasati nii üliõpilased, vilistlased kui ka mentorid. Üldiselt langesid nii üliõpilaste-vilistlaste enesehinnangud ja koolipoolsete mentorite hinnangud praktiseerivatele tudengitele nende nõrkuste ja tugevuste osas kokku, välja arvatud kahes punktis. Vilistlased-üliõpilased ise hindasid koostöö tegemist õpilaste, kolleegide ja lastevanematega jõukohaseks või väga kergeks, samal ajal kui mentorid pidasid just seda üliõpilaste metoodilise ettevalmistuse nõrgaks küljeks. Teisalt oma nõrgaks küljeks peeti distsipliiniprobleemide lahendamist ja ennetamist ning klassi juhtimist, hinnates seda üsna või väga raskeks, samal ajal kui mentorite hinnangul tulid nad sellega hästi toime. Küsitluse tulemusena selgus, et enamus küsitletuid arvab, et küsimustikus loetletud kutsepädevused on praktika tulemusena arenenud ehk tegevus on eesmärgipärane ja edukas. Uuringus toodi ära ka põhijäreldused ja soovitused, mille alusel on koostatud esialgne tegevuskava. Vt. uuringu kokkuvõtet.
Kuna viimastel aastatel on Tartu Ülikool välja töötanud uut üle-ülikoolilist praktika mudelit, mis seisneks pidevas pedagoogolises praktikas, ei ole Narva kolledž vahepeal samas mahus uuringut enam läbi viinud, sest eesmärk on uue mehhanismi rakendudes seda hinnata. Siiski, see ei tähenda, et praegu ei küsitaks vilistlastelt või tööandjatelt tagasisidet ning ettepanekuid töö sujuvamaks korraldamiseks.
Vilistlased on asutanud ka Narva Kolledži Vilistlaskonna, mis on endale Facebooki keskkonda ka vastava grupi: TÜNKi Vilistlased/Выпускники Колледжа loonud (http://www.facebook.com/home.php?sk=group_162624170426369). Vilistlaste initsiatiivil tööd alustav vilistlaskogu teeb koostöö kolledži lõpetanutega senisest lihtsamaks.
Viimati uuendatud: dets. 2014.