Millistel tingimustel saab ülikoolis õppida tasuta?

Alates 2013. aastast saab eestikeelsetel õppekavadel õppima asuda reeglina tasuta. Õpingute eest tasumine hakkab sõltuma sellest, millise koormusega õpitakse ning kas varem on õpitud kõrgkoolis.

Tasuta saab õppima asuda juhul, kui valitakse täiskoormusega õpe ning üliõpilasel ei ole varasemaid kõrgharidusõpinguid, mis takistavad tasuta õppimist. Tasuta saab õpinguid jätkata seni, kuni täidetakse oma õppekava eelmiste semestrite kohustuslikku õppemahtu.

Tasuta saab  üliõpilane õppida seni, kuni ta täidab oma õppekava ettenähtud mahus. Nominaalajaga lõpetamiseks peab üliõpilane igal semestril  tegema oma õppekava aineid 30 EAP mahus. Tasuta õppimiseks võib eelmiste semestrite kohustuslikust õppemahust puudu olla kuni 6 EAPd, st esimese semestri lõpuks peab tegema aineid vähemalt 24 EAP mahus, teise semestri lõpuks vähemalt 54 EAP mahus, kolmanda semestri lõpuks vähemalt 84 EAP mahus jne.

Alates teisest semestris sõltub õppekulude hüvitamine õppetöös osalemisest. Tasuta õppimiseks tuleb õppida täiskoormusega. Õpingute läbimist kontrollib ülikool peale iga semestri lõppu.

Kas ma pean võtma aineid ainult oma õppekavast?

Tasuta õppimiseks on oluline, et üliõpilane õpiks oma õppekava aineid (sh ka kõrvaleriala aineid ning õppekavas ettenähtud mahus vabaaineid). Kui üliõpilane võtab küll palju aineid, kuid hoopis teistest õppekavadest, peab ta ikka tasuma hakkama.

Mis tingimustel tuleb hakata õppetasu maksma?

Õppetasu tuleb hakata maksma kui õppekava kohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on sooritamata rohkem kui 6 EAPd. Tasutakse nende ainepunktide eest, mis jäävad eelnimetatud normist puudu, ainepunkti hinna alusel. 

Näiteks. Esimesel semestril peaks tasuta õppimiseks täitma oma õppekava vähemalt 24 EAP ulatuses. Kui seda tehakse 22 EAP ulatuses, siis tuleb tasuda 24 - 22 = 2 EAP eest. Teise semestri lõpuks peaks tasuta õppimiseks oma õppekava aineid olema tehtud vähemalt 54 EAP ulatuses. Kui  kahe semestri peale on kogutud 53 EAPd, siis tuleb tasuda 54 - 53 = 1 EAP eest.

Seni, kui üliõpilane õpib  täiskoormusega (teeb õppeaastas vähemalt 45 EAPd), makstakse õppetasu ainepunkti hinna alusel nende ainepunktide eest, mis jäid nõutud ainete mahust sooritamata. Kui üliõpilane pole esimese aasta lõpuks täitnud õppekava vähemalt 45 EAP ulatuses, viiakse ta üle osakoormusega õppesse ning peab hakkama tasuma ainete eest, millele semestri alguses registreerutakse.

Kui ma ühe korra maksan, kas ma siis peangi edaspidi maksma?

Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Näiteks, kui üliõpilane sooritas sügissemestril oma õppekava aineid 22 EAP mahus ning pidi 2 EAP eest tasuma, siis kevadsemestril 33 EAP mahus aineid tehes on tal kevadsemestri lõpuks kogutud 55 EAPd ning õppetasu temalt ei nõuta.

Millistel põhjustel vabastatakse õppetasu maksmisest?

Õppetasu maksmisest saab taotleda vabastust ainult siis, kui üliõpilane alustab õpinguid täiskoormusega ja eestikeelsel õppekaval. Õppetasu maksmisest vabastatakse:
•    alla 7-aastase lapse või puudega lapse vanem või hooldaja,
•    keskmise, raske või sügava puudega isik,
•    õpetajakoolituse õppekaval õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana.
Õppetasu maksmisest vabastuse saamiseks esitatakse taotlus koos soodustust tõendava dokumendiga (tööandja tõend õpetajana töötamise kohta, lapse sünnitunnistus, kehtiv puuet tõendav dokument).

Kuidas arvestatakse VÕTAga üle kantud ained?

Varasemaid õpinguid arvestatakse õppekava täitmisel võrdselt sooritatud ainetega. Nt, kui üliõpilan sooritab esimesel semestril 20 EAP mahus aineid ning saab 10 EAP mahus oma õppekava aineid arvestatud varasemate õpingute arvelt, siis on ta täitnud täiskoormuse nõude ja saab õppida tasuta.