Sisseastumise põhimõtted
BAKALAUREUSE-JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE
PÄEVANE ÕPE JA SESSIOONÕPE, 2021. a.
Bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe ning ja magistriõppe õppekavadele on oodatud õppima keskharidusega üliõpilaskandidaadid.
Vastuvõtt Tartu Ülikooli Narva Kolledžisse toimub
- Paremusjärjestuse alusel
Vastuvõtt Tartu Ülikooli toimub kõikides õppeastmetes paremusjärjestuse alusel. Paremusjärjestus kujuneb õppekavale kehtestatud vastuvõtutingimuste täitmisel saadud punktide alusel. Vastu võetakse üliõpilaskandidaadid, kes mahuvad pingereas õppekohtade arvu sisse. Näiteks, kui õppekaval on 10 õppekohta, täidetakse need õppekavale avalduse esitanud ning kõige kõrgema punktisumma saanud kandidaatidega.
- Eritingimustel
Eritingimuse alusel sisseastumine tähendab seda, et sa ei pea täitma üldisi vastuvõtutingimusi nt sooritama riigieksameid või sisseastumiseksameid. Sind võetakse ülikooli maksimaalse punktisummaga vastu, kui oled saavutanud häid tulemusi riiklikel või rahvusvahelistel olümpiaadidel või oled sooritanud akadeemilise testi vähemalt 80-le punktile. Kui lõpetad gümnaasiumi medaliga või sinu keskmine hinne on lennu parim, siis lisatakse sinu lõplikule punktisummale täiendavaid punkte. Eritingimuste kohta saab rohkem infot Tartu ülikooli kodulehel.
Vastuvõtutingimusi arvestamata TÜ Narva kolledži õppekavale Keeled ja mitmekeelsus koolis võetakse lisaks üldistele eritingimustele vastu üliõpilaskandidaat, kes on:
- Ida-Viru maakonna ja Narva linna õpilaste uurimistööde konkursil kolme parema hulka;
- TÜ Narva kolledži emakeelepäeva kõnevõistluse kolme parema hulka.
Vastuvõtutingimusteks võivad olla
- Riigieksam
Riigieksamite tulemused on vastuvõtutingimuseks enamikel päevase õppe bakalaureuseõppe, rakenduskõrgharidusõppe ning integreeritud õppe õppekavadel. Riigieksamite tulemused ei aegu.
- Sisseastumiseksam
Kõikidele TÜ Narva kolledži õppekavale sisseastumiseks tuleb sooritada sisseastumiseksam ja seda, millal see toimub, vaata sisseastumiseksamite ajakavast.
- Lõputunnistuse keskmine hinne
Osadel õppekavadel on üheks vastuvõtutingimuseks gümnaasiumi lõputunnistuse keskmine hinne. Lõputunnistuse keskmise hinde arvutamisel lähevad arvesse gümnaasiumi riikliku õppekava kohustuslikud ained.
Vastuvõtu punktisumma kujunemine
Vastuvõtutingimuste (nt riigieksam, sisseastumiseksam) täitmist hinnatakse punktides, maksimaalne võimalik punktisumma on 100 punkti. Igale vastuvõtutingimusele on määratud protsentuaalne osakaal maksimaalsest võimalikust punktisummast. Üliõpilaskandidaadi punktisumma (p) arvutatakse järgmiselt: vastuvõtutingimuse tulemus (a) korrutatakse vastava protsentuaalse osakaaluga (b), mitme vastuvõtutingimuse korral korrutised liidetakse ning summa jagatakse 100-ga. Lõputunnistuse keskmine hinne või aine hinne korrutatakse punktisumma arvutamisel 20-ga.
Gümnaasiumi parimale lõpetajale lisatakse vastuvõtu punktisumma arvutamisel täiendavalt kolm konkursipunkti.
Parim lõpetaja on:
- gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga lõpetaja
- parima keskmise hindega lõpetaja, kui gümnaasiumis kuld- või hõbemedaliga lõpetajaid samal õppeaastal ei ole (kehtib alates 2009/2010 õppeaastast lõpetanutele)
Eritingimuste täitmisel saab üliõpilaskandidaat maksimaalse punktisumma.
Eritingimustega saab tutvuda Tartu Ülikooli kodulehel
Lõputunnistuse keskmine hinne
Lõputunnistuse keskmise hinde arvutamisel lähevad arvesse riikliku õppekava kohustuslikud ained:
- eesti keel
- vene keel
- kirjandus
- eesti keel teise keelena
- A-võõrkeel
- B-võõrkeel
- matemaatika
- geograafia
- bioloogia
- keemia
- füüsika
- ajalugu
- inimeseõpetus
- ühiskonnaõpetus
- muusika
- kunst
- kehaline kasvatus
Keskmise hinde arvutamisel tuleb vastavad hinded kokku liita ning saadud summa jagada liidetavate arvuga. 100-punktisüsteemi teisendamiseks tuleb saadud tulemus korrutada 20-ga.
Eesti keele oskuse tõendamine
Eesti keele oskust tuleb tõendada juhul soovitakse õppima asuda eestikeelsel õppekaval, kuid keskharidus ei ole omandatud eesti keeles. Eestis kooli lõpetanud ja osaliselt eesti keeles õppinud üliõpilaskandidaadid oma eesti keele oskust tõendama ei pea.
Pärast sissesaamist kutsutakse kõik mitte-eesti keeles keskhariduse omandanud kandidaadid eesti keele testile. Testi ei pea sooritama need, kellel on eesti keele tasemeeksam B2 tasemel sooritatud 80 punktile või eesti keel teise keelena riigieksami tulemus vähemalt 80 punkti.
Testi eesmärgiks ei ole kontrollida keeleoskust, vaid selgitada välja täiendava keeleõppe vajadus, et paremini ülikoolis hakkama saada. Testi tulemuste põhjal jagatakse üliõpilased täiendava keeleõppe vajaduse korral keelerühmadessekeelekeskuse eesti keele lektoraadis, kus on võimalik läbida eesti keele programm määratud mahus.
Tasuta õpe
Üliõpilane, kes asub õppima eestikeelsel õppekaval täiskoormusega, saab alustada õpinguid õppekulusid hüvitamata. Alates teisest semestrist sõltub õppekulude hüvitamine juba läbitud õppekava mahust. Ülikoolil on õigus alates esimesest semestrist nõuda õppekulude hüvitamist üliõpilaselt, kes